Закон об обучении взрослых

Väljaandja: Riigikogu
Akti liik: seadus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 01.09.2019
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv
Avaldamismärge: RT I, 19.03.2019, 93
Täiskasvanute koolituse seadus
Vastu võetud 18.02.2015
RT I, 23.03.2015, 5
jõustumine 01.07.2015
Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine Avaldamine Jõustumine
02.06.2015 RT I, 10.06.2015, 9 01.07.2015
20.02.2019 RT I, 19.03.2019, 12 01.09.2019
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
(1) Täiskasvanute koolituse seadusega sätestatakse täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimise alused,
täienduskoolitusasutuse pidamise ja täienduskoolituse läbiviimise nõuded, õppija õigus õppepuhkusele,
täienduskoolituse rahastamise alused ning riiklik ja haldusjärelevalve.
(2) Täiskasvanute koolitus jaguneb tasemeõppeks ja täienduskoolituseks.
(3) Tasemeõppe korraldamist reguleerivad põhikooli- ja gümnaasiumiseadus, kutseõppeasutuse seadus,
kõrgharidusseadus ning erakooliseadus.
[RT I, 19.03.2019, 12- jõust. 01.09.2019]
(4) Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud
õppetegevus.
(5) Käesolevat seadust kohaldatakse täienduskoolitust läbiviivale eraõiguslikule juriidilisele isikule, avalikõiguslikule
juriidilisele isikule, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusele või füüsilisele isikule, kui tal on
seaduses sätestatud kohustus taotleda täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba või kui ta on esitanud
majandustegevusteate täienduskoolituse läbiviimiseks (edaspidi täienduskoolitusasutuse pidaja).
(6) Käesolevas seaduses reguleeritud eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku majandustegevuse
alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, võttes
arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ning käesolevas
seaduses majandustegevuse teate esitamise, täienduskoolituse läbiviimise ja teabe avalikustamise, andmete
muutmisest teatamise ning majandustegevusest loobumise kohta sätestatut kohaldatakse avalik-õigusliku
juriidilise isiku ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse täienduskoolitusasutuse kohta niivõrd, kuivõrd selle
eripärast ei tulene teisiti.
(7) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust, võttes arvesse
käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
§ 2. Täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimine ja arendamine
(1) Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne täiskasvanuhariduse valdkonnas on riikliku hariduspoliitika
põhimõtete ja eesmärkide kavandamine ja rakendamine, hariduspoliitika teostamiseks vajaliku õigusruumi
arendamine ning hariduspoliitika rakendamise eesmärgipärasuse ja järjepidevuse tagamine. Lisaks tagab
Haridus- ja Teadusministeerium hariduspoliitika efektiivseks rakendamiseks koolitusvajaduse analüüsimise ja
hindamise.
Leht 2 / 6 Täiskasvanute koolituse seadus
(2) Täiskasvanuhariduse Nõukogu on nõuandev kogu, kuhu kuuluvad asjassepuutuvate ministeeriumide,
täienduskoolitusasutuste, tasemeõppeasutuste, tööandjate ja töötajate esindusorganisatsioonide ning teiste
täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevate asutuste ja isikute esindajad. Täiskasvanuhariduse Nõukogu
moodustab ja selle töökorra kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
(3) Täiskasvanuhariduse Nõukogu:
1) nõustab Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teisi osapooli täiskasvanuhariduse valdkonna strateegilise
planeerimise, rahastamise ja korraldamise küsimustes;
2) osaleb valdkonda puudutavate arengukavade koostamisel ning nende täitmise jälgimisel;
3) annab eksperdihinnanguid ja vahendab Täiskasvanuhariduse Nõukogus esindatud organisatsioonide
seisukohti valdkonna kohta.
2. peatükk
Nõuded täienduskoolitusasutuse pidamisele
§ 3. Majandustegevusteate esitamine
(1) Täienduskoolitusasutuse pidajana tegutsemiseks esitab täienduskoolituse läbiviija majandustegevusteate, kui
tal ei ole seadusega ette nähtud kohustust taotleda täienduskoolituse läbiviimiseks tegevusluba.
(2) Majandustegevusteade täienduskoolituse läbiviimiseks sisaldab lisaks majandustegevuse seadustiku
üldosa seaduses sätestatule loetelu käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud täienduskoolituse
õppekavarühmadest (edaspidi täienduskoolituse õppekavarühm), milles täienduskoolitust läbi viiakse.
§ 4. Täienduskoolitusasutuse nimi
(1) Täienduskoolitusasutuse pidaja, kes viib läbi üksnes täienduskoolitust, ei tohi täienduskoolitusasutuse nimes
mingil viisil viidata tasemeõppe läbiviimise võimalusele.
(2) Sõna „rahvaülikool” võib oma nimes kasutada üksnes täienduskoolitusasutus, millel on kindel tegevuskoht
ja mis pakub pidevalt täienduskoolitust vähemalt kolmes täienduskoolituse õppekavarühmas.
§ 5. Täienduskoolitusasutuse veebileht
Täienduskoolitusasutuse pidaja on kohustatud pidama täienduskoolituse teabe avalikustamiseks veebilehte.
§ 6. Täienduskoolitusasutuse pidajana täienduskoolituse läbiviimise peatamise, keelamise ning
täienduskoolituse läbiviimisest loobumise erisused
(1) Täienduskoolitusasutuse pidajale kehtestatud majandustegevuse nõuete olulise rikkumise korral
võib Haridus- ja Teadusministeerium haldusaktiga peatada või keelata täienduskoolituse läbiviimise
täienduskoolitusasutuse pidajana. Kui Haridus- ja Teadusministeerium annab täienduskoolituse
läbiviimise peatamise või keelamise haldusakti või teeb ettekirjutuse, mille järgimata jätmine võib kaasa
tuua täienduskoolituse läbiviimise peatamise või keelamise haldusakti andmise, avaldab Haridus- ja
Teadusministeerium haldusakti resolutsiooni ja põhjendused osas, mille avaldamiseks on avalik huvi,
haldusmenetluse seaduse §-s 31 sätestatud korras ning oma veebilehel.
(2) Täienduskoolituse läbiviimisest loobumisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-
s 34 sätestatut. Täienduskoolituse läbiviimisest täielikult loobunuks loetakse ka täienduskoolitusasutuse pidaja,
kes ei ole täitnud käesoleva seaduse § 8 lõikes 5 sätestatud andmete esitamise kohustust kuue kuu möödumisel
selle kohustuse täitmise tähtaja lõppemisest arvates.
3. peatükk
Täienduskoolituse läbiviimine ja teabe avalikustamine
§ 7. Täienduskoolituse õppekorraldus ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused
(1) Täienduskoolitusasutuse pidaja kehtestab täienduskoolituse õppekorralduse alused ja
täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused.
(2) Täienduskoolituse õppekorralduse alustes sätestatakse õppijate täienduskoolitusele vastuvõtu ja koolituselt
väljaarvamise tingimused ja kord ning täienduskoolituse eest õppetasu maksmise, sellest vabastamise ja selle
tagastamise tingimused ja kord ning teised õppe korraldamiseks olulised tingimused.
(3) Täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alustes sätestatakse vähemalt täienduskoolituse
õppekavade, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate ja õppekeskkonna kvaliteedi tagamise
tingimused ja kord ning täienduskoolituse kohta tagasiside kogumise kord.
Täiskasvanute koolituse seadus Leht 3 / 6
§ 8. Täienduskoolitusasutust käsitleva teabe avalikustamine
(1) Täienduskoolitusasutuse pidaja avalikustab Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi hariduse infosüsteem)
kaudu täienduskoolitusasutuse õppekavarühmad, milles täienduskoolitust läbi viiakse, täienduskoolituse
läbiviimise tegevusloa väljaandmise aluseks olnud õppekavad, tegevusloa andmed, asutuse kontaktandmed ja
veebilehe aadressi.
(2) Täienduskoolitusasutuse pidaja avalikustab oma veebilehel täienduskoolituse õppekorralduse alused,
täienduskoolituse õppekavad, täienduskoolituskursusega seotud täiskasvanute koolitajate nimed koos nende
kompetentsust tõendava kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemuse kirjeldusega, loakohustusega täienduskoolituse
läbiviimiseks antud tegevusloa andmed ning täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise alused.
(3) Täienduskoolitusasutuse pidaja loob võimalused käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud dokumentidega
tutvumiseks täienduskoolitusasutuses.
(4) Täienduskoolitusasutuse pidaja ei pea avalikustama või tutvumiseks kättesaadavaks tegema õppekavasid
ja nendega seotud täiskasvanute koolitajate andmeid, kui õppekava on lepingu alusel välja töötatud üksnes
lepingus määratletud isikute koolitamiseks.
(5) Täienduskoolitusasutuse pidaja teeb iga aasta 31. märtsiks hariduse infosüsteemi kaudu kättesaadavaks Eesti
Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 32 alusel kehtestatud ministri määruses sätestatud tegevusnäitajad eelmise
kalendriaasta kohta.
(6) Täienduskoolitusasutuse pidaja peab tagama, et käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud andmete õigsus on
dokumentaalselt tõendatav.
§ 9. Täienduskoolituse standard ja täienduskoolituse õppekava
(1) Valdkonna eest vastutav ministerkehtestab määrusega täienduskoolituse standardi, milles sätestatakse
täienduskoolituse õppekava nõuded, täienduskoolituse läbimist ja selles osalemist tõendavate dokumentide
nõuded ning täienduskoolituse õppekavarühmade loetelu.
(2) Täienduskoolitust viiakse läbi täienduskoolitusasutuse pidaja kinnitatud täienduskoolituse õpiväljundipõhise
õppekava ja täienduskoolituse õppekorralduse aluste kohaselt.
(3) Täienduskoolituse õppekava maht määratakse akadeemilistes tundides. Üks akadeemiline tund vastab
45 minutile.
§ 10. Õppekeskkond
Täienduskoolitusasutuse õppekeskkond peab olema piisav täienduskoolituse läbiviimiseks ning õppekava
eesmärkide ja õpiväljundite saavutamiseks. Täienduskoolitusasutuse pidaja kirjeldab täienduskoolituse
õppekavas õppekeskkonda, kus täienduskoolitust läbi viiakse.
§ 11. Täiskasvanute koolitaja
(1) Täiskasvanute koolitaja on käesoleva seaduse tähenduses spetsialist, kes sihipäraselt loodud õpisituatsioonis
toetab täiskasvanud inimeste õppimist ja enesearendust.
(2) Täienduskoolituse läbiviimiseks tagab täienduskoolitusasutuse pidaja õppe eesmärkide ja õpiväljundite
saavutamiseks vajaliku arvu õppekavas kirjeldatud kvalifikatsiooni, õpi- või töökogemusega koolitajate
olemasolu.
§ 12. Täienduskoolituse olulistest tingimustest teavitamine
(1) Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 31 lõikes 2 sätestatule teeb täienduskoolitusasutuse
pidaja täienduskoolituses osalejale ja koolituse rahastajale teatavaks vähemalt järgmised andmed ja
dokumendid:
1) täienduskoolituse õppekava;
2) täienduskoolitust läbi viiva täiskasvanute koolitaja nimi ja andmed tema kvalifikatsiooni kohta;
3) täienduskoolituse toimumise aeg;
4) täienduskoolituse läbiviimise koht ja aadress;
5) õppemaksu suurus ja muud õpingutega kaasnevad kulud, sealhulgas õppevahendite kulud;
6) õppemaksu tasumise kord ja tähtaeg;
7) õppemaksu tagastamise alused ja kord;
8) vaidluste lahendamise kord.
Leht 4 / 6 Täiskasvanute koolituse seadus
(2) Kui täienduskoolituse tellija tellib täienduskoolitust riigihangete seaduse alusel või korraldab koolituse
tellimiseks muu konkursi, viiakse täienduskoolitus läbi tellija teatavaks tehtud tingimuste kohaselt.
4. peatükk
Õppija õigus õppepuhkusele
§ 13. Õppepuhkuse taotlemine ja tasustamine
(1) Töötajale ja ametnikule (edaspidi koos töötaja) antakse tema taotluse ning õppeasutuse teatise alusel
tasemeõppes või täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavas täienduskoolituses osalemiseks õppepuhkust
kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul. Tööandja huvidest lähtuva koolituse puhul lähtutakse töölepingu
seaduse § 28 lõike 2 punktis 5 või avaliku teenistuse seaduse §-s 31 sätestatust. Õppepuhkust antakse ka
välisriigi samaväärses õppeasutuses tasemeõppes või täienduskoolitusel osalemiseks.
(2) Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Tööandjal on õigus keelduda
õppepuhkuse andmisest selle õppekava läbimiseks või lõpetamiseks, mille alusel toimuvad õpingud on peatunud
akadeemilise puhkuse tõttu.
(3) Tasemeõppes ja tööalase enesetäiendamise eesmärgil täienduskoolituses osalemiseks antud õppepuhkuse
ajal makstakse töötajale keskmist kalendripäevapõhist õppepuhkusetasu 20 kalendripäeva eest töölepingu
seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras.
(4) Tasemeõppe lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 kalendripäeva, mille eest makstakse
töölepingu seaduse § 29 lõike 5 kohaselt kehtestatud töötasu alammäära alusel arvutatud õppepuhkusetasu.
Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse õppepuhkuse päevade arv töötasu alammäära alusel arvutatud ühe
kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu määraga. Ühe kuu keskmise kalendripäeva õppepuhkusetasu
määra leidmiseks jagatakse töötasu alammäär kalendriaasta päevade arvu ja arvu 12 jagatisega. Tööandja võib
keelduda tasemeõppe lõpetamiseks puhkuse andmisest, kui ta on samale töötajale juba andnud puhkust sama
õppekava lõpetamiseks.
(5) Õppepuhkuse taotluses määrab töötaja, kas ta soovib võtta õppepuhkust õppes osalemiseks või tasemeõppe
lõpetamiseks.
(6) Puhkuste ajakavasse märkimata õppepuhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis vähemalt neliteist kalendripäeva ette.
(7) Kõrgkooli eksternõppes osalejale antakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule õppepuhkust
tasemeõppe lõpetamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustel ja käesolevas paragrahvis
sätestatud korras.
[RT I, 19.03.2019, 12- jõust. 01.09.2019]
§ 14. Õppepuhkuse andmisest keeldumine ja selle katkestamine
(1) Tööandjal on õigus keelduda õppepuhkuse andmisest, kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse
päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele.
(2) Tööandjal on õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5
ettenähtud tingimustel. Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on töötajal õigus kasutada kasutamata jäänud
õppepuhkuse osa tasemekoolituses või täienduskoolituses osalemiseks talle sobival ajal, arvestades käesolevas
peatükis kehtestatud piiranguid.
5. peatükk
Täienduskoolituse rahastamise korraldus
§ 15. Täienduskoolituse rahastamine
(1) Täienduskoolituse kulud katab sellest huvitatud isik või asutus.
(2) Riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditest on lubatud rahastada või hüvitada
üksnes täienduskoolitusasutuse pidaja läbiviidavat täienduskoolitust, mis vastab käesolevas seaduses ja selle
alusel kehtestatud õigusaktis kehtestatud nõuetele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimust ei kohaldata, kui täienduskoolitust viivad läbi ühe
isiku või asutuse töötajad sama isiku või asutuse töötajatele või kui koolitust viib läbi riigiasutuse või kohaliku
omavalitsuse asutuse töötaja teise riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse töötajale või kui koolituse
läbiviimine kuulub riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse töötaja töö- või teenistusülesannete hulka.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtestatud tingimust võib põhjendatud erandina jätta kohaldamata, kui
soovitud täienduskoolitust ei korralda ükski täienduskoolitusasutuse pidaja.
Täiskasvanute koolituse seadus Leht 5 / 6
§ 16. Riiklik täienduskoolituse tellimus
(1) Ministeerium võib esitada täienduskoolitusasutuse pidajale või nende liidule riikliku tellimuse
täienduskoolituse pakkumiseks (edaspidi riiklik täienduskoolituse tellimus). Riikliku täienduskoolituse tellimuse
koostamisel lähtutakse riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajaduse uuringutest ja
prognoosidest või muust infost koolitusvajaduse kohta.
(2) Riiklik täienduskoolituse tellimus on riigieelarvest rahastatavate täienduskoolituskohtade arv
täienduskoolituse õppekavarühmade või kursuste kaupa.
(3) Riikliku täienduskoolituse tellimuse maksumus täienduskoolituskoha kohta kujuneb akadeemiliste tundide
arvu järgi.
(4) Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise korra ning akadeemilise tunni maksumuse
õppekavarühmade kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav ministermäärusega.
(5) Akadeemilise tunni maksumuse kehtestamisel arvestatakse täienduskoolituse õppekavarühmade õppe
keerukusest tulenevate kulude erisustega, täienduskoolituse läbiviimiseks vajalike materjalidega ning
õppekeskkonna kuludega.
(6) Riikliku täienduskoolituse tellimuse alusel moodustatud õppekohal õppimine on õppija jaoks tasuta, kui
selle tellimuse esitamisel ei ole õppija jaoks kehtestatud omaosaluse määra.
6. peatükk
Riiklik ja haldusjärelevalve
§ 17. Riiklik ja haldusjärelevalve täienduskoolituse läbiviija üle
(1) Haridus- ja Teadusministeerium teostab riiklikku või haldusjärelevalvet täienduskoolitusasutuse pidajate ja
nende tegevuse vastavuse üle käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
(2) Haridus- ja Teadusministeerium teostab riiklikku või haldusjärelevalvet täienduskoolitust läbi viiva
täienduskoolitusasutuseks mitte oleva isiku või asutuse üle, kui tema läbiviidavast täienduskoolitusest lähtub
kõrgendatud või oluline oht ning muu korrakaitse- või majandushaldusorgan ei ole pädev seda ohtu tõrjuma.
§ 18. Riikliku järelevalve erimeetmed
Riiklikku järelevalvet teostav asutus võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks
kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses
sätestatud alusel ja korras.
§ 19. Sunniraha määr
Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava
sunniraha ülemmäär 640 eurot.
7. peatükk
Rakendussätted
§ 20. Üleminekusätted
(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist erakooliseaduse alusel tööalase või vabaharidusliku koolituse
läbiviimiseks väljastatud koolitusload või tegevusload kehtivad kuni 2016. aasta 30. juunini. Nimetatud
koolitusloa või tegevusloa alusel täiskasvanute koolitusasutuste pidajad on kuni loa kehtivuse lõpuni
võrdsustatud täienduskoolitusasutuse pidajaga käesoleva seaduse tähenduses.
(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist täiskasvanute koolitusasutusena tegutsenud riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud on kuni 2016. aasta 30. juunini võrdsustatud
täienduskoolitusasutuse pidajaga käesoleva seaduse tähenduses.
(3) Täienduskoolitusasutuse pidajad peavad käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud täienduskoolitusasutuse
tegevuse kvaliteedi tagamise alused kehtestama hiljemalt 2016. aasta 1. juuliks.
Leht 6 / 6 Täiskasvanute koolituse seadus